Teine partii tillukesi tegelasi saabus.
Ahvena väike Sohvi ongi juba päris suureks kasvanud. Seltsilised kuluvad talle ära.
Pikka aega on Tutt juba olnud sellise kahtlase moega - magab kõik see aeg ja lisaks hakkas Sohvi millegipärast väga aktiivselt ta udarat sihtima ning üritama sealt piima pätsata. Eile õhtul loomi talitama minnes oli Tutt sirakil, ähkis ja puhkis. Väikesed sõrakesed ning roosa nina juba paistsid. Ootasin tükk aega kannatlikult - ei midagi. Hakkasin siis teisi loomi talitama - ja hops - uus ilmakodanik oligi välja vupsanud ajal, mil hobuseid jootsin. Tallekest kuivatades (mina käterätiga ja ema lakkudes) potsatas välja ka teine tegelane.
Esimene tall veidi suurem ja tüdruk - valge tuka, koonu, jalgade ning sabaga, teine väiksem eksemplar poisslaps - samuti lustaka valge tutiga peas.
Tumeda šokolaadi karva - karv mõnusalt krussis ja peenvillane. Kuna teised uted värsket perekonda aedikus häirisid ja mul oli natuke mure ka, et kas utt ikka mõlemad talled ilusti omaks võtab ja nende toitlustamisega hakkama saab - siis kupatasin ülejäänud karja boksist välja talli vahekäiku jalutama ja heina krõmpsutama. Toimetasin värske emaga koos tallede kallal seni, kuni mõlemad said kuivaks ja esimesed piimalonksud kätte. Õhtul hiljem käisin veel värsekeid ilmakodanikke üle kontrollimas. Eks see poisslaps veidi äbarikum ole - aga hoiame pöialt, et ikka mõlemad ilusti kasvaksid ja kosuksid.
Ahven kolis oma perekonna hoopis boksi seina äärde vundamendiäärele ohutusse kaugusesse. Ilmselgelt on ka Sohvi pärinud emalt mingi mägironija või tsirkuselamba geeni, kuna igal võimalikul juhul karatakse kohapeal ringi ja turnitakse asjade otsas.
Nüüd on jäänud veel vaid Mustu - kes mingist otsast küll hetkel välja ei näita, et lähitulevikus talledele lisa oodata oleks.
No comments:
Post a Comment