Kes vana asja üles harutab...

Lapseootuse alguses tegin endale sellise Helesinise mulli - ilmselgelt alahindasin ma veidi paisumisulatust, viimasel ajal kippus tuunika pisut napiks jääma ja soonik ka lötsakavõitu välja nägema. Samas ei tahtnud tema kandmisest ka loobuda.
Oma lõngavarusid sorteerides tuvastasin, et mul on Wool&Woollenist ostetud tuunika lõnga Elegance veel üksjagu olemas. Sealt edasi sündiski otsus, et koon eseme veidi pikemaks - mõlemast otsast:
- lisatud sai pikkust ja allaserva üks lustakas lilleke pitsilise rinnaosa mustrist - sooniku, mis selle lõnga puhul kippus varasemas versioonis välja venima, asendasin kukepõlle ja pärlkoega - alumine serv on kootud edasi-tagasi ja paremalt küljelt nööbitud.
- kaelus sai samuti juurde pikkust/laiust ja lõpetatud kukepõlle/pärlkoe kombinatsiooniga.

Ühtekokku on tuunika nüüd taas nii pikk ja soe, et sobib retuusidega kandmiseks. Igasugu esemete ülesharutamine ja uuesti tegemine on minu jaoks ikka suur kättevõtmine, aga praegu olen tulemiga väga rahul.
Lõnga kohta nii palju, et kandmisega kipub see toppi ajama - mistõttu sain lõpuks nii kaugele, et muretsesin patareid ja jooksin tööle oma topikogumismasina. Ega too riist eriti efektiivset tööd ei tee - aga tugev nühkimine ja järjekindlus viib ikka sihile.
Hoolimata toppidest see lõng mulle meeldib... mõnusalt pehme, venib just parasjagu ja samas nagu ei kaota täiesti oma kuju - kasutan kindlasti ka tulevikus!