Visualiseeritud vaikus

Vaikusel on alati mingi põhjus – nagu ka sellel, miks ma ei ole tükk aega ühtegi kudumit ilmarahva silmale näha pannud.

Põhjuseid on väga palju – ja minu meelest on need kõik ka väga olulised, tähtsad. Eks katsun neid siinkohal veidike visualiseerida. Pikalt kirjutada mahti polegi – ja üks foto ütleb rohkem, kui tuhat sõna.

See on pajupeldik - ust küll ees veel ei ole ja tegemise augi kuulub mulle vaid vähesel määral - aga valmis ta nüüd igatahes on - laiast pajupuu lauast. Istumisaluse disainisime peenest lakitud vanast riidekapist, põrand sai alla vanadest elutoa põrandalaudadest. Uks, mis samuti kunagi majas elutuba magamistoast lahutas, ootab veel ette panemist, aga südamed on sinna juba sisse lõigatud. Kempsu pärl on minu hinnangul vaieldamatult raamatuliiul ja vaade hobuste koplile - lugemisvara on igati esinduslik... mis maamajapidamine see ikka ilma ühe korraliku välikäimlata on!

Päris enda tegemiseks võin pidada linast seelikut. Alumine äär ja vooder ootavad veel viimistlust.

Vihmaste ja külmade ilmadega sai natuke ka villa näpitud ja ketramist harjutatud. Ega esimesed tulemused medalit ei vääri. Ühte vihti on saanud kokku korrutatud värviüleminekutega heie ja koera/lamba segune ühekordne lõng - selle tulemusega võib isegi olla rahul. Sinine heie on korrutatud koolituslõngaga - ehk selle poolitäiega, mis käis minuga ketruskoolitusel kaasas ja kus on erinevaid lambatupsusid ning lisaks veel kõik erinevad heleda koeravilla jäägid, mis emal ketrustest mingil põhjusel üle jäänud - sees mõned tompsud ja jämedus ebaühtlane. Ideid juba lõnga kasutamiseks on... näis, kuidas teostusega saab.

Tirrud väärivad eraldi postitust - nii et nendest siinkohal pikemalt ei pajataks....