Puudega barettidest

On asju, mis sulle esmapilgust meeldivad. Sa tunned ennast neis asjades natuke ära. Neis on see ROSIN sees.

Paar posti tagasi näitasin ära Nepalist oliivirohelise Viviani, milles on päris mitu "rosinat" (armastan palmikuid ja huvitavaid struktuurseid mustreid). Samalt autorilt valmis juba eelmisel aastal esimene (ja nüüd ka juba teine ja kolmas müts): Snapdragon-tam .

Esimese "puudega mütsi" valmistasin oma väga heale sõbrannale eelmisel aastal sünnipäevaks - imepehmest lumivalgest angooralõngast (Gedifra Angora Merino):

Mul on häämeel tõdeda, et kink saajale näikse väga meeldivat - ainumas probleem angooralõngale omane karva ajamine - aga minu meelest kompenseerib selle imeline pehmus, kohevus ja kergus. Sala-sala ma kogu aeg mõtlesin, et teen endalegi sellise bareti. Aga küll ei olnud õiget lõnga ja aega ja... Kuna Vivianist jäi üksjagu lõnga üle, siis otsustasin, et nüüd ongi see hetk käes. Hakkasin aga usinalt ühel õhtul peale ja poole öö ajal oli müts valmis... Kuna lõng oli mustris ette nähtust jämedam, kasutasin 4 varrast soonikuks ja 4,5 mütsi osaks - suurus M, lõngakulu üle 3 toki. Tegin soonikuosa erinevalt originaalist palmikulise.

 Aga hommikul värske pilguga peakatet silmitsedes tõdesin - et müts on liiga lohvakas ja ei sobi hästi Viviani juurde (kuigi sloutch tüüpi peakatted mulle väga meeldivad). Nii et selle mütsi kohta ma otsustasin - et pole ikka päris SEE. Alustasin kogutud teadmise ja tarkusega samast lõngast hoopis uut peakatet - seekord suuruses S. Nõrgub juba nööril ja on TÄPSELT see, mis vaja. Arvan, et sinna manu tuleb ka üks väike lahe kaelus....