Õmblustöökoda

Siinkohal tuleb tunnistada, et mul vahepeal oli pigem õmblemise kui kudumise isu... Ilmselt tingituna asjaolust, et käesolev suvi ei soosinud pärast jaanipäeva enam talvejopet, karvaseid kaeluseid ja käpikuid. Teisalt aga puhtast vajadusest - nimelt oli rida asju ootel, mida oli vaja parandada ja kohendada. Õmblusmasina ja sinna juurde kuuluva nassvärgi päevavalgele tirimine tähendab aga juba suuremat ettevõtmist.
Pärast teksapükste säärte ja kleidisabade kärpimist, mõnda pajalapipaari ning paari padjapüüri traageldasin vaba käega rebenenud meestesärgist ja vanast kardinast kokku ühe +35 kraadise kuumuse tarbeks sobiva koduse puuvillase vaba ja muretu kleidikese.

Suuremate asjade kallale asudes otsustasin õmmelda ennekõike midagi endale - nii näpuharjutuseks.
Valisin ajakirjast Käsitöö (sügis 2012) rahvusliku hõnguga jaki, mille küljevoldid mugavasti vööümbermöödu paisumisele peaks järgi andma. Voodrikangas second-hand sitsiriie ja pealiskangas teksalaadne soodusmüügi kangarest (et poleks väga kahju, kui päris nässu läheb). Käsitöö on küll tore ajakiri - aga nagu ka kudumite puhul - tundub mulle kohati, et keegi pole nende juhendite järgi proovitööd teinud. Võtsin jakile number suurema - st. 40 lõike. Õnneks tuli pähe asi üle mõõta - tundsin ennast nagu mingi hiidnaine Kreonta, sest varrukad kui kehaosa olid ikka lootusetult lühikesed. OK - kehaosa võibolla oligi selline napp mõeldud. Panin pikkusesse 7-10cm juurde. Varrukad jäid pärast kokkuõmblemist endiselt napiks (ehk ka osaliselt seetõttu, et ma ei teinud lõikes ette nähtud puhv-varrukat) - sinna otsa sai volditud pikendav ilu-ääris. Üldpikkusega võib rahule jääda. Õlaosas jakk suhteliselt ümber - nii et sinna alla midagi paksemat niipea kandmiseks ei mahu.

Kokkuvõttes sai vist selline kena lihtne asi, mida ka tulevikus kanda sünnib.

Järgmine tegemine oli meespere linased särgid.
Ma ei ole ise mingi suurem asi lõike konstrueerija, seega on meestele õmblemine lõigete puudumise tõttu paras peavalu. Lõpuks tuleb ikka ise leiutada, kui lõige ei "tööta".
Läksin kergema vastupanu teed ja tellisin Burdast lihtsa linase särgi elektroonilise lõike - mille lõikeleht tuleb A4 välja printida ja kokku liimida. Juba see on hulk tegemist. Valisin teisepoole soovi kohaselt hästi lihtsakoelise lõike - mõõtude järgi valitud suurus jäi aga lootusetult suureks. Tükk nikerdamist jällegi selle asjaga. Lõpptulemusena jäigi selline lohvakas ürp - eks järgmise tegemisel jälle targem.

Väikesele mehele tuli lõige tõesti ise leiutada: joonistades analoog Burda meeste linasele särgile erinevate Ottobre ja Käsitöö numbrite särkide põhjal. Kokkuvõttes tuli põnni särgik täpselt paras - varrukatel vaid veidi kasvuruumi, ilmselt järgmiseks suveks väike.

Kui juba meespoolele särgi lõiked sai tellitud, siis valisin juurde ka ühed Burda lihtsad linased püksid second-hand villaseguse beezi kotiriide realiseerimiseks. Suurus 56 aga osutus taas suureks ja lõige ise selliseks, et meespoolele ei meeldinud selline "süda püksis" mudel teps mitte. Esikülje voltidega ta ikka lõpuks leppis, kui need pikemalt kinni sai õmmeldud.  Taas oodatust rohkem tegemist ja ümbertegemist, et perepildi klõpsu tegemiseks kõik valmis saada.

Perepildid: Meriliis Metsamäe

Rõivastega selleks korraks ühel pool. Samas oli mul üksjagu kangajääke ja puuvillast ning linasesegust kangast - ühtäkki meenusid mulle Meeli Vardakunsti blogis nähtud kotid. Otsisin juhendi välja ja hakkasin plaani pidama. Kangadžunglist leidsin isegi veekindlaks töödeldud puuvillase riideresti, mida lõike koostaja omalt poolt oli voodriks soovitanud. Valmiski väike kasside ja kaladega kotike käsitöö/kosmeetika/rahakoti  - või mille iganes tarbeks (rändab jõuluvana kingikotti).

Esimene märss tuli väga armas, aga ootamatult väikesemõõduline - seega oli kangajääke veel üksjagu alles. Otsustasin teha veel teisegi - jäneste, topeltmõõtude ja väikeste lisadega. Seekord kindla eesmärgiga: beebi haiglakotiks.

Lisadena on esiküljel lukuga tasku ja mobiili/võtmete tasku, sees pealt lahtine dokumenditasku, nööritava koti katte asemele leidsin õmbluskarbist sobivas mõõdus vana Nike dressipluusi luku.
Tulemusega olen ise rahul.

Tuleb nentida, et ega õmblemist kauaks saa kõrvale jätta - muidu kulub jube palju aega harutamisele ja ümbertegemisele.

Siia õmblusteemasse lisan paar rida ka töövahendite kohta.
Soetasin oma ausalt teenivale Husqvarna Interlude õmblusmasinale paar lisajalga: voltimisjala ja 5mm palistusjala.
Kuigi voltimisjalga soovitatakse pigem õhemale kangale, siis mina olen ta tööga rahul just pigem paksema materjali puhul - õhema kanga puhul kipub volti "vahele jätma". Kasutasin seda õhukese kleidi ja jaki puhul. Ehk on süüdi mu vähene praktika masina seadistamisel.
Palistusjalaga sõbraks saamine võttis aega - aga selle olemasolu lihtsustab elu tunduvalt. Näiteks linaste särkide puhul kasutasin seda mitmel puhul õmblusvarude töötlemiseks. Libedamate ja venivamate kangastega pole küll korralikku tulemust lihtne saavutada. Igatahes plaanin paksema kanga jaoks soetada ka laiema palistusjala.
Tallinnaskäigu ajal tegin sisseoste ka Karnaluksist - muuhulgas soetasin kandivormija ja õõside paigaldamise tangid. Kante saab selle vormijaga vormida uduumbe. Töötab väga hästi.
Õõside paigaldamise tangidega võib aga.... no näiteks vareseid loopida... Väga kahju, sest mul olid suurejoonelised plaanid paigaldada õõsid/nöörid poiste linastele särkidele. Paraku oli aga tangide ehitus juba pakendist välja võttes nii keere, et sellega ei õnnestunud ühtegi õõsi kuhugi paigaldad. Väike alasi, mille vastu õõs laiaks litsutakse - vaatas paraku veidi valesse ilmakaarde. Idee seega hea - aga teostus ei kannata kriitikat.

Vat sellised õmbluslood seekord.