Kleidipost

Mul on natuke nõrkus kleitide vastu. Pisut süvenenud on see ilmselt seoses koduse õhkkonna maskuliinsemaks muutumisega. Kleite peab õrnema soo esindajal ikka olema... isegi kui praktilistel kaalutlustel eelistan valdavalt kanda pükse.

Ühe väikese inimese kleit/tuunika valmis juulikuus. Clarast sattusin vaimustusse esimest last oodates – kui sugu oli veel teadmata. Kuna aga sündis poisipõnn, vajus muster unustuse hõlma. Taasleituna sai sellest sünnipäevakink meie rübliku sõbranna esimeseks sünnipäevaks.

Endal pildi tegemiseks mahti polnudki, nii et fotod väikese preili emalt.

Originaalmustrist erinevalt kudusin kõigepealt raglaaniosa alt üles - siis korjasin rinnaaluse pärlkoeriba äärest silmad ja kudusin alumise seelikuosa ülevalt alla. Kaelus sai veidi väiksema vardaga. Rinnaalusesse roosa pael ja selja taha roosa nööp.

Muster: Clara by Karin Vestergaard Mathiesen

Lõng: Red Heart Soft Cotton, 100% puuvill, 50g/146m

Varras: 2,5mm ja 3,00mm

Teine kleit on suvine suurem  paari kuu projekt, mida kudusin vahelduva eduga. Olen alati mõelnud, et ühel päeval endale pitsilise kleidi koon - aga iseleiutamise töömaht tundus kuidagi liiga suur.

Haapsalu pitsilised kleidid jäid mulle aga silma 2014 suvisest Käsitöö numbrist. Seal oli juhend kahe erineva kleidi tarbeks, millest kumbki polnud PÄRIS SEE. Südamekirjalise kleidi seelikuosa lõige meeldis - küll aga ei meeldinud mulle järjest vähenev südamekiri, kuna teatud suuruseastmest polnud need südamed üldse enam niiväga südame moodi. Mokkamööda tundus teise kostüüm/kleit variatsiooni lillemuster, pitsilised varrukakaared ja väiksem kaelus. Ühel heal päeval tirisin oma lõngakorvist päevavalgele valge Wool&Woollenist soetatud lõnga Elegance ning tegin julge otsuse, et koon südamekleidi järgi alumise ääre valmis ja siis vaatan, mis edasi saab.
Tegin proovilapi, lõin silmuse vardaga 5,5mm ja edasi läks 3,5mm vardale. Kui alumine äär valmis, võtsin kätte ja joonistasin kleidi hoopis lilleliseks-nupuliseks. Kuna lõng erines oluliselt linasesegusest originaalist, siis oli koetihedus nagunii nihkes - nii et ka alumises ääres tegin mustrikorduste osas muudatusi.

Proovimise ja kudumise käigus sai jooksvalt mustrit arendatud. Lähtusin varasemast kogemusest, et eriti palju ei tohiks see lõng venida.
Kuna suur kõht ei soosi taljes rõivaid, siis nihutasin originaalmustri suure südamekirja vöökohalt rinna alla. Kasutasin lühendatud ridu rinnaosa vormimiseks. Varrukasatsid kudusin laisa inimesena otse kleidi külge, varruka ja kaeluse ääred heegeldasin üle vähikäigul.
Valmis ta saigi - isegi oodatust kiiremini.
Venitamine oli paras peavalu - pärast pesu sai teda pikuti venima pandud- seelikuosa ei saanudki kuidagi normaaselt nõeltega kuhugi kinnitada. Kleit oli selline nukker, lontis ja kuidagi ludri soolikas. Minu hämmastuseks oli lõng pesus veninud veel vähem kui arvasin - olin kududes pigem veidi mures, et äkki venib kleit liiga pikaks. Otsustasin lõpuks kudumi läbi aurutada - ja voilaa  - nupulised-õhulised lilled lõid lõpuks õitsele ja seelikuosa võttis kuju.

Pitskleidi universaalsus ja ajatus peitub selles, et ta venib kandja järgi vormi.
Originaalis oli aluskleidiks mõeldud must peente õlapaeltega kleit, kuid see keeldus vormi venimast. Nii saigi pitskude endale ootamatult hoopis roosa tausta. Seega sobis pitsile vööks ka üks väike roosa paelake.

Lõngaga olen väga rahul... Mõnusalt pehme, soe ja nagu natuke udukarvane ka oma peenuses. Eks nii peabki olema, kui palju häid asju kokku kedratud on.

Muster: Inspireeritud Marge Heeringase pitskleitidest ajakirjast Käsitöö (Suvi 2014)
Lõng: Elegance, 43% viskoosi, 30% polüamiidi, 15% puuvilla, 10% angoorat, 2% kašmiiri, 50g/700m - lõngakulu 209g
Varras: 5,5mm ja 3,5mm, heegelnõel 3,5mm
Fotod kleidist: Meriliis Metsamägi