Külmapühad

Käsil asjadega on selline lugu, et mida rohkem aega mööda saab - seda raskem on jätkata sealt, kust pooleli jäi. Mõnikord jääb aga asi hoopistükkis katki.
Viimases postis on sellest üks sokipaar näiteks - osaliselt pärineb lõng imepaksudest koerakäpikutest, mille kudumine imepeene vardaga mu käed valutama pani... sinna paika see poolik kinnas jäigi nii pikakas ajaks, et olin suutnud mustrigi unustada. Nii saigi kurja vaevaga valminud osa raske südamega üles harutatud ja soojaks sokiks kootud.
Loodetavasti jõuan blogi osas ikka jälle järje peale.
2013 aasta kohta peaks tegema kokkuvõtteid ka muudes valdkondades, kui ainult käsitöö... Aga kõigepealt panen siiski ritta aasta lõpu kudumised.
Mingi hetk leidsin endas indu tegeleda veidi taaskasutusega. Avastasin meespoole sokisahtlist ühe nii hõreda paari, mille aukude paikadel olid juba omakorda augud - parandamine näis mõttetu. Nii et lõikasin sääred maha ja tegin nende külge uued pöised.

Teine tegemine oli pisipõnnile: meespoole ärakantud Hilfigeri teksade uus tulemine. Polnud parasjagu ühtki viisakat püksipaari sobivas suuruses, et valla beebide peole jalga tõmmata. Kohalik kaubandus pakub heade lahenduste asemel paraku pigem kerget masendust. Ajakirjast Ottobre leidsin sobiliku lõike ja kaks õhtut nokitsemist ning asine püksipaar saigi valmis (sääred muidugi kõva kasvuvaruga). Eriti lahedad jäid minu enda meelest pükste taskud - ees kasutasin ära issi taskute sisevoodrid ja tagumiku peale õmblesin teksade väikse võtmetasku. Sääreotsa õmblused samuti autentsed - lõikasin nii esi-kui tagatükid välja originaalpükste sääreotstest. Kõige suurem töö ilmselt oligi vanade pükste vööaasade lahtiharutamine, et miniatuurne teksapaar saaks külge originaalsed detailid.

Lastelainel tuleb ka jätkata. Põnn oli mõnda aega kampsunivaba. Ühel heal päeval sirvisin kogumikku "Hold your needles" ja lõin jäärapunn Alfredi kodukedratud lõngast Tomppoo kampsuni varrastele... Eelmine kampsik jäi väga ruttu väikeseks - seekord valisin ca 4-aastase lapse mõõtudele vastava silmuste arvu... (Tuleb tõdeda, et varrukaid saab mõnda aega kanda keeratud otstega - aga muidu on vammus igati tarbitav juba 10-kuusel mehel. ) Paraku juhtus aga selline lugu, et Alfredi suvise pügamise lõng sai enne lõppu otsa... talvine juba toon tumedam - pidin natuke leiutama trikke algse mustri juurde, et saaks puuduoleva osa katta teiste koduste koeravillaste lõngade arvelt. Lustakas öökullinööp pärineb Liann Lõngade poest.

Kampsiku juurde tegin veidi hiljem ka sobivad papud. Olen sama sussimustrit kasutanud juba eelnevaltki - seekord kudusin sussi ilma õmblusteta - ringselt. Üles lõin lõnga ümber kahe varda keerutades ja sealt kahes suunas silmusteks kududes. Lõngaks käsiketruslõngad koeravillast, varras 4,5mm.

Nüüd kui väljas on -13 ja toas temperatuur kah vanale maamajale kohaselt madalavõitu, leiab komplekt intensiivset kasutust. Päris hädavajalik jahedal põrandal rullimiseks.
Jõuluvana kingikotti sel aastal eriti palju kudumeid ei jõudnud - aga meespoolele sai üks puuduolev müts siiski tehtud.

Lõng: Drops Alpaca - 50g/167m, kootud kahekordsena, kulu 1,5 tokki
Varras: 3,5 ja 4,0mm
Muster - omalooming