Täiesti uuele inimesele...

... olen teinud juba terve rea väikesi vidinaid.
Miniatuurseid sokke, pükse, kampsikuid miniatuursele persoonile. Me ei ole küll veel näost näkku kohtunud, aga iga asi omal ajal.

Esiteks Dropsi ainetel komplekt . Tegelikult on kogu komplektis kasutatud Drops Baby Alpaca Silk soetatud hoopis minu siilikampsuni jaoks. Paraku ei vaimustanud mind väga väljavaade, et pärast kudumi valmimist ei mahu see mulle lihtsalt selga. Nii et otsustasin juba muretsetud lõnga kasutada pigem pehmete beebikudumite jaoks ning jätta Kate Davies'i mustri esialgu lihtsalt ootele.

Dropsi mustrikomplekti valisin peamiselt kampsiku pärast, mida alustasin üsna kohe pärast seda, kui uudis uuest ilmakodaikust kohale jõudis. Neutraalsed ja mahedad toonid - oleksin muidugi meelsasti konsulteerinud ka kliendi endaga, aga kuigi uus ilmakodanik praeguseks juba vaikselt morset põtkib - on mul selle lugemisega veel väheseid raskusi. Esialgse plaani kohaselt peaks märtsikuus selguma, mis tegelane sellest ilmaelust ja kootud kostüümidest arvab.
Komplekti järgmine osa olid sokid... Mis ma kudusin peast, mitte mustri järgi.

Kuna kampsiku ette said õmmeldud kalamehenööbid, siis ka sokid said kootud kalavintsiki mõõtu põlvikuteks, mida võib vajadusel tagasi keerata. Natuke patenti ja natuke kirjut soonikut ja natuke liblikaid.

Kõige vähem rahul olen mütsiga - tegin selle pikemal autosõidul ja järgisin etteantud mustrit, kuna mul ei olnud õrna aimu, kui suur ühe vastsündinu pea võiks olla - nii et omaloomingulisi lahendusi ei lisanud. Kõige rohkem häirib mind selle mütsi konstruktsiooni juures õmblus kukla taga. Kuna beebi ju on peamiselt pikutav tegelane, siis ei ole see minu meelest hea lahendus. Pikemas perspektiivis kavatsen sama lõnga kasutades kududa teistsuguse mustri ja kujuga mütsi.

Kõige rohkem olen rahul selle komplekti pükstega. Need on lihtsad ja armsad. Dropsi mustrist kasutasin  mõõtusid, tagumikuosa lühendatud ridade struktuuri ja sääre alaosa mustrit.

Komplekti juures üritasin lähtuda sellest, et iga ese oleks ka eraldi kantav - ei järginud rangelt mustrite ja struktuuride ühtsust. Kõiki neid vidinaid koos pesunööril kuivamas silmitsedes - jõudsin järeldusel, et need on ikka väga väikesed. Vastsündinud ongi väikesed... üldjuhul. Mõne üksiku erandiga - nagu näiteks üks tuttav rüblik, kes sündis juba sellises mõõdus, et hoole ja armastusega varutud ning sünnitusmajja kaasa võetud vastsündinu riided olid talle lihtsalt juba sünnist saati väiksed... Nii et ma otsustasin olla eriti ettenägelik ja kududa veel ka midagi veidike suuremat.

Beebipehmet lõnga erinevates variatsioonides on mu lõngakorvis üksjagu. Pärast pikemat mõtlemist ja klapitamist otsustasin ära kasutada Malabrigo Merino Worsted 100g-se toki, mis oli järgi jäänud kevadel endale kootud Wisteriast. Kudumi algus sai tehtud Puerperium Cardigan 'i kohaselt - erinevalt originaalist kudusin aga 5,00mm vardaga. Varrukad ja kehaosa väänasin natuke palmikulisemaks kasutades inspiratsioonina Wisteria mustrit.

 Varuka otsad tegin tagasipööratavate taskutega, et saaks vajadusel sõrmed sooja keerata. Kokkuvõttes on see eelmise kampsiga võrreldes soojem, paksem, number suurem ja soliidsem. Tont seda teab, kui soe on aasta 2013 kevad?

Vahepeal pean aga ilmselt beebikudumise kõrvale jätma ja tegelema ka muude lubatud ja vajalike käsitöötegemistega...